Üks nukruseviiv
ja siis edasitõtt
Elu ei luba ju nutta
Südame lõhestab Aja spliin
Kirvega. Teine pool langeb hingemutta.
Ahastusvahk
valge hirve sinisilmis
Koerte erutunud klähv
Jaht. See ei ole ilmsi
Põgeneva südame meeleheitlik takt.
Siis ärkamine
sest hirmuulmast
Väljasirutet käsi tabab haigutavat tühjust
Olematus on vaikides lahkunud
Ja Kunst paugutab rõduust
Ülestõus
Mis nali! -Mille vastu?!?
Tass kohvi. Kiire sigarett. Baudelaire? -Mitte täna.
Uks lukku, kaks treppi ja uude päeva ast.
Saatjaks naiivne lootus, et see tuleb kenam...
No comments:
Post a Comment