Uued kohad, rasked otsused, teistsugune elu. Nii ta käib - ühe ukse sulgudes avaneb küll kaks uut, kuid selleks tuleb see esimene siiski sulgeda. Mis on tehtud, olgu tehtud - hüvasti, olnu; möödunu on vajunud mälu kaduvikku, aja liivakell ümber keeratud, ja leian, et tehtud ohverdus oli piisav, vahest isegi liiga suur. Aga hing paraneb aeglasemalt kui ihu. Ja kannatused... tuleb ikka endal kanda...
In Memoriam...
Sa olid...
Osa Sinust jääb alati minuga
Mõttena "aga ehk...?"
Kuid olnu on olnu
Kõik on kaduv
Sinu poeg on minu Poja
Kuid ta ei evi Sinu suurust
Se`st pole midagi
Ma ei tahakski teist Sind -
See oleks liig valus
Kuid me ei unusta
Vähemalt ilusat mitte
Ja ma loodan,
Et Sa suudad andestada...
Hüvasti, Vanatüdruk! Hüvasti, Lassie - seekord jääd Sina mind koju ootama...
