Cold and lonely...

Laman kiirtelaigus, nägu päikese poole, ja ootan kevadet, et taas astuda valitsejasammul mööda ärkava linna tolmuseid tänavaid. Aknad on mustad ja külm on. Ja Sõduri Silmad kumavad läbi kauguse häma - nii eemal, nii kättesaamatud, nii igatsetud. Tirin pleedi tihedamalt ümber. Lilleliblikad suruvad end ohkega mu vastu - ka neil on külm. Talv ei taha ega taha minna. Kevad on sama kaugel kui Sõduri Silmad, sama kättesaamatu, sama läbematult oodatud. Kerime end kerra ja ootame. Ootame...