Inspireeritud luuletusest Aarne Anmanni teose "Kuristiku serval kõndijad" lõpuosas. Pühendatud COY-8 1. rühmale.
Kuristiku serval
Silmis helk läbi kõrbekuuma öö
rühm marsib vaenalse tagalas
meeled erksad, vaistud töös
küll kodus on aega magada
Sõrm päästikul mööduvad päevad
pinev ootus lahingute vaheaeg
kas kallimat veel Sõduri Silmad näevad?
Pole mahti mõelda - täpselt tabab järjekordne laeng
Päev päeva järel kõrbepäikese all;
unehetkil langenud kaaslaste näod.
Surm alati hiilib seljataga, taamal
Pole vahet, kas hirm jääb või kaob
Vend venna kõrval kindlalt püsib
lahinghundid täieil relvil
keegi saatuse järele ei küsi
nad kõnnivad kuristiku serval
