14.07 – Saksamaa (Kessel ja muu Lääne-Saksamaa)

Vihmaga autos magada ei olnudki väga hull, aknad läksid natuke uduseks, aga väga niiskeks ei kiskunud. Küll aga oli hommikuks jube külm! Päeval oli 30 kraadi ja rohkem sooja, ja hommikul näitas auto termomeeter 13. Väga tugev ja külm tuul sinna juurde, ja ma arvan, et alla 10 oli. Hommikul läksime siis Herculese monumenti otsima Kesseli kanti, aga nagu Luftwaffe muuseumisse, jõudsime ka sinna liiga vara – siinkandis ei avata midagi enne kella kümmet. Passisime siis tunda aega ära, kuju ja mausoleumi ja purskaevude juures käivad ka ehitustööd, nagu juba kombeks on asjadega, mida me vaadata tahame. Kui infokeskus lõpuks lahti tehti, käisime siis WCs ära ja saime teada, et purskkaevud töötavad ainult kolmapäeviti ja pühapäeviti kaks tundi (neljapäev on muidu) ja et hoonetesse ja lossi sisse ei saa, sest renoveeritakse. Panime siis joped selga, mütsid pähe, kindad kätte ja jalutasime trepid läbi – hõreda õhuga kõrgetes mägedes võtab trepist käimine ikka väga läbi, mul vist ei olegi pulss kunagi nii kõrgel olnud:D Siis läksime ja tegime parklas süüa endale:D Itaallaste turismibussi asukates tekitasid Williami põdrakleepsud suurt elevust, mõned pildistasid, tundsid end vist puudutatuna:D Sõime ära ja läksime järgmist kohta otsima.

Mmm, trepid enne hommikusööki... :)

Hommikusöök turismimagneti parklas:D

Maalilisi mäestikumaastikke ja peaaegu et mägiteid pidi, vahepeal muidugi kiirteedele põigates, et edasi ka jõuda, kulgesime 300km järgmise kohani – Burg Eltzi rüütlilossi juurde. Mis – ta ta da taaa – oli renoveerimisel... Sisse sai ikka ja tuur oli ka, natuke lühem kui tavaliselt, ma pakun. Aga nii ilusaid pilte, kui neil postkaartidel, ei saanud, sest pool lossi oli valge kilega kaetud tellingute taga. Siiski sai mäest alla (ja pärast jälle üles) käia (teised läksid eribussiga – mingi vähem kui kilomeeter maad,üldse mitte tapvaid tõuse ja langusi, ja pilet bussile oli 1.50€ ja tagasi sama palju:D) ja loss oli väga ilus ja põnev. Tuur oli huvitav ja nännipood lausa uskumatu. Sain endale tasku-uuri, eriti ilusa. Ja poe viimase cavalieri kutsika:D Metallist kutsikate kujud olid, sest lossis on alati koeri kasvatatud ja see siis kuidagi seostus lossiga. Taksid, kuldsed retriiverid, mopsid ja cavalierid. Kasvatati seal küll jahikoeri (hagijaid ja hurtasid), aga noh, nunnud kutsikad. Ja cavalier, mida ma tahtsin, oli täiesti viimane. Müüja läks võttis selle mulle klaasi alt välja, sest kastis ei olnud enam. Oleks tahtnud veel asju osta. Tahaks omale ka sellist lossi tegelikult üldse:D Tõeliselt äge:) Ja boonus oli ka – parklas avastasime, et Williami katus on mingeid marju täis – selgus, et parkisime otse metsiku kirsipuu alla. Korjasin kiiresti kausitäie kirsse ja sai veel puuviljanälga ka kustutada, väga-väga maitsvad pisikesed kirsikesed olid.

Burg Eltz nägi välja selline:D Kraanad on meile ikka väga tuttavad juba. Seest oli ikka ilus ja keskaegne. Pildistada ei tohtinud...

Keskajast edasi siis kohe teise maailmasõtta. Selline koht nagu Hill 400 on olemas, kes arvutimänge mängivad või sõjahuvilised on, need teavad. On siis mägi, mida liitlased tükk aega sakslastelt kätte ei saanud. Nagu Sinimäed, aga Saksamaal. Tahtsime küll enne sinna jõudmist leida magamiskoha ja süüa teha ja ööbida, aga täiesti ootamatult olime ühel hetkel kohal lihtsalt:D Aeg võtab teised mõõtmed siin mägede vahel. Pakkisime end uuesti riidesse, vihmakeebid lisaks veel seekord, sest sadas ka, ja ronisime üles mäe otsa. Vaatetorn oli ka, ülemine osa oli küll ohutuslindiga ära piiratud, aga on see siis kunagi eestlasi peatanud:P Korjasime lindi ära ja ronisime üles pilvi vaatama:D Kuna kiskus pimedaks ja sadas, otsustasime ligiduses ööbida ja hommikul uuesti üles ronida. Veetsime tund aega, otsides WCd. No mida ei ole, seda ei ole. Kohvikud ja muud asutused, mis mägikülades teenindust pakuvad, pannakse enamasti nii 6-7 õhtul kinni, bensujaamad on automaadid ja selliseid asju, nagu kuivkäimlad, siin ei harrastata. Kui mingi vaatamisväärsuse juurde ei ole võimalust või raha korralikku veega ja kätepesukausiga käimlat teha, siis siin lihtsalt jäetakse selline asi tegemata. Sama lugu parklatega – kiirtee ääres on ikka kõikides parklates vähemalt WC, aga maanteede ääres ei ole enamasti, on lihtsalt väike nurgake, mida teest eraldab hekk või paar puud ja ongi kõik. Käisime paar sellist läbi, leidsime ühelt mirabelipuu, kust korjasin korraliku varu kaasa, aga WCd ei kuskil. Otsustasime siis, et tühja kah, saab ju metsas ka käia, kui väga vaja. Leidsime kõige parema parkla, puude all, niiet vihm ei sadanud sisse ja heki taga, niiet teepealt ei olnud näha ja väiksema tee ääres, niiet väga palju autosid ei sõida öö jooksul vast. Tegime süüa ja pakkisime auto ümber. Ja siis ma avastasin, et mets kui selline on siin suhteline mõiste. See nimelt paistab läbi. Ja parklates on videovalve, et erilist sigadust ei korraldataks seal. Niiet ma otsustasin, et kannatan hommikuni ja siis käime lähedalasuvas külas bensiinijaama poes WCs. Eks näis, kas õnnestub, või kobin öösel üles ja käin ikka metsas:D

Väikseks kiikumiseks on alati sobiv hetk, olgu kui külm, märg ja vastik ilm tahes:)