See tüüp käis ja poseeris meile püüdlikult.
Päeva peasündmus oli siis mingis idüllilises rohelusse mattunud külakeses keset kolletavaid põlde ja sirgetes ridades kasvavaid puid, valgete majade ja punaste katustega. Sõime nukumuuseumi kohvikus jäätist ja vaatasime, kuidas 17 politseibussi ümber küla patrullib ja üleolekut näitab ja kuidas erinevad paljast pealage hindavate subkultuuride esindajad igast suunast kokku hakkavad voolama. Enamus juba enne kohale jõudmist väga purjus. Mõtlesime, et päris kahju kohe selle külakese elanikest. Seal oli algamas 5. Nienhageni festival. Mis põhimõtteliselt on Kategorie C kontsert pluss paar soojendusesinejat. Hull varjamine käib KC kontsertitega, antakse teada ainult esinemiskoha nimi, mitte aadressi ega kellaaega. Pileti peal on esinejad ja Nienhagen Festival ja kõik. Me igaks juhuks jõudsime juba pool kolm sinna külla, sest sama nimega kohti on Saksamaal mitu ja kui oleks tundunud, et see on ikka väga vale küla, oleks olnud aega järgmisesse sõita. Selleks ajaks olid pooled politseiautod juba kohal ja patrullisid, niiet kogu see varjamine ja saladuseloor on puhtalt müstika loomiseks ja endale aura loomiseks. Et saaks märtrit mängida ja kuulutada, kuidas politsei neid taga kiusab ja nad ei saa isegi laivide kohta ja aega teada anda. Mida see politsei teeb siis, kui pileti peal kirjas on, kuna ja kus kohal olla? Paneb puhuma. Kuradit siis peab jooma nii palju ja rooli ronima. Telkimisplats on kõrval, maga välja. Ei saa ma aru mõnede subkultuuridega kaasnevast kultuuritusest. Peab jooma ja laaberdama ja karjuma, et kõik politseinikud on värdjad ja kiusavad vaeseid natse, kes on mässumeelsuse viimane kants ja astuvad vastu ühtlustamisele. Samas ollakse siin vähemalt nii poolkõvad, et isegi kätt ei julgeta tõsta, täis olles ka mitte, ikka kas käsi rusikas või mõlemad käed üleval vmt. Eesti skinnidel on selles mõttes vähemalt mune. Et nad julgevad päriselt ka mässata ja oma vaadete eest seista. Mitte ei ole nii arad, et väike jaoskonda kutsumine hirmutab juba pissi püksi. Kui ei ole mune, ole pintsaklipslane ja ära kurat lehvita oma maailmavaadet. Tark nats seda ongi, ei aja pead paljaks ja ei kanna trakse ja ei tätoveeri haakristi üle terve rinna. Skinnidel on ikka välimik olulisem kui sisu. Vaevalt, et suurem osa neist isegi teab, mida nad esindavad ja mida nende „maailmavaade“ kujutab endast. Joomine on oluline ja riided on olulised. Eks on vaja vabandust luuser olemisele ja maailmavaateline tagakiusamine annab selleks hea võimaluse.
William politsei eest ära peidetud:D
Soojendusbändid ei tõmmanud alguses publikut väga käima. Vähese õlle viga - alguse asi.
Ühe soojendusbändi kitarrist. Ma kahtlustan, et Sõduril on Saksamaal kaksikvend, kellest ta midagi ei tea. Veidi kriipi oli:D
See pilt on tegelikult minu taga oleva maisipõllu kaugema sera ääres ühtlases tihedas reas seisvatest politseinikest;)
Pidu hakkab käima minema.
Pidu käib.
Ühesõnaga. KC seltskond teeb kurvaks. Aga muusika on sitaks kõva. Leidsime kontserdipaiga kogunevate masside järgi üles. Esimene soojendusbänd oli nõme, teine oli OK, pop ka, lauldi kaasa isegi. KC tuli peale ikka suht hilja, suurem osa publikut ei olnud enam võimeline isegi kaasa elama, mistõttu ei tekkinud seda sünergiat publiku ja bändi vahel, mida ootasin. Pigem oli see olemas teise soojendusesineja ajal. Hannes mõnitas publikut, mille see oli ära teeninud, ja oma bändikaaslasi, mide need ei olnud ära teeninud. Kitarristil oli sünna, niiet tema sai eriti vatti. See ei ole nummi. Üldse kohe mitte. Mulle ei meeldi, kui grupi liider valitseb teisi maha tehes, eriti veel avalikult. Not nice. Aga muusika oli hea, laulda Hannes seekord oskas ja selleks ju tuldud sai :) Ostsin endale valge KC pusa, mis on väga ilus. Ja Sõdur ostis omale salli. Kummalisel kombel lubati lärmata südaööni, arvasime, et hiljemalt 11 kästakse pakid kokku panna ja politsei lõikab juhtmed läbi. Aga ei, politsei seisis üle põllu aia taga ja vaatas ainult, kiirabi korjas vigasaanud kokku ja lappis ära ja kedagi ei viidud isegi minema (kes on kunagi OI või RAC või isegi hard core laivi näinud, teab, millest vigastused tekivad...). Meie läksime viimase laulu poole pealt ära, niiet jõudsime enne suuremat troppi minema ja politsei ei tundnud üldse huvi meie vastu, lihtsalt lehvitasid. Väga tore seltskond, erinevalt publikumist:D Aga kontsertiga jäin rahule, oli suht see, mida ootasime.
Magasime mingis väikses parklas kiirtee ääres, kus ei olnud poodi ega bensukat ega midagi, ainult WC ja parkla. See oli küll suht kodune, prahti täis ja kusehais ja WC oli peldik. Aga magamiseks kõlbas, süüa tegema ei hakanud ja hommikul sõitsime ka linna sööma.
No comments:
Post a Comment