Sunday, August 22, 2010

On The Shores Of Moonriver

Pilvenimbuses poolkuu ripub mu kohal, kumer serv verest nõretav kui kirvel, mis mu unedes raevunult ristirüütleid raiub. Küllap tahab mulle meenutada eelmiste elude võitlusi - haldjate ja metsavaimudega külg külje kõrval peetuid.

Seda armetut maalappi on kaitsnud vägevate käed, vaenlase verd on voolanud ja omad on andnud elu, et see killuke rabasid ja metsi anastajatest vaba hoida. Seda elu on raske elada teadmises, et need nõrgad ja rumalad, kelle nimel Iidsed lahinguid pidasid ja surid, andsid Vabaduse aarde võitluseta käest. Rõhuv on pärineda orjasoost ning teada, et eelmistes eludes kõndisid kõrvu kuningate ja haldjatega. Mäletamine sunnib põlgama neid, kes sagivad selsamal mullakamaral täna. Ennast. Teisi. Tulevasi.

Ilu ja Vapruse aeg on pöördumatult möödas. Jumalad ei kõnni enam kunagi meie hulgas ja inimese nime ei kirjutata suure tähega.

1 comment:

A. Anmann said...

Hea lugu, nii tunnet kui ka sisu.